Lugu tennisest.

Austusest nende inimeste ees, kes blogi loevad, riputan üles kirjatöö, mis minult telliti. Kuna ma ei ole päris kirjutaja, siis on ikka hea meel, kui hobikorras tehtud asjad suurde ilma jõuavad. Allolev lugu ilmub kohe ajakirjas Tennis. Lugu on pikk, ei pea lugema, see on rohkem neile, kes tennist mängivad:)

Neile, kes veel tennist ei mängi.

Kui teile sattus see ajakiri kätte ja te ise veel ei mängi, aga suur huvi on tennisemaailma sisse astuda, siis mõelge veelkord järele, kas ikka tasub! Lihtsam on valida mingi muu spordiala, millest on rohkem tervisele kasu ja mis ei ole nii tehniline.
See ei ole mingi vandenõu hoidmaks uusi alaga liitujaid väljakutelt eemale, et staazikad mängijad saaksid omale väljaku, kui neil see vähegi pähe tuleb, see on lihtsalt kaine arvestus ja mure elanikkonna vaimse ja füüsilise tervise pärast. See mäng võib muuta teie elu, kindlasti sattute arstide juurde, kellest enamus on ortopeedid, kui veab, siis teid opereerima ei pea, kuid tõenäosus on suur. Järgnevalt ainult lühike kirjeldus, miks te ei peaks tennist mängima.

Kui te olete kriglik inimene, siis on teie vaba aeg tennisega sisustatud, sinna ei mahu suurt midagi muud, sest normaalseks üksikmänguks on vaja koos minekute ja tulekutega 2 tundi ja paarismänguks 3 tundi, siis tunnete ennast hästi ja olete saanud piisava koormuse. Kui teie erialal töötamine võimaldab teil paindlikku graafikut, siis on ka osad päevad sisustatud, sest treenerid väga õhtuti teie peale oma aega ei raiska, seega läheb mõnel päeval ka tööajast 1,5 tundi kaotsi. Kui te tahate, et kodus ei tekiks probleeme, et te olete nädalavahetustel võistlustel, õhtuti kadunud ja terve elamine on täis teie tenniseriideid, mis on just pesust tulnud või sinna minemas, siis te peate olema suhtes teise tennisemängijaga või inimesega, kellel on väga suur empaatia võime, saamaks aru, mida te tunnete, kui teile öeldakse, et läheks täna kinno “Ok! Läheme, aga ma tulen hiljem järgi, mul on mäng!”. Igatahes võite kindel olla, et varem või hiljem tuleb teie harrastusest pahandus. Proovige nädalast nädalasse selgitada oma kaaslasele, et te lähete ööturniirile või mix tourile või hoopis teise linna liigat mängima. Väga kaua seda asja naeratades vastu ei võeta. Nii et targem viis sellest jamast välja tulla on veenda ka kaaslast mängima.

Siit järgneb uus õnnetus. Kui te ära veensite, et oma elu kergemaks teha, siis peate ka välja kannatama, et teil tuleb aegajalt palli ette lüüa, kannatades välja, et te ise ühtegi lööki teha ei saa ja lohakalt lüüa ka ei tohi, sest muidu ei ole kaaslasel võimalik trenni teha. Igatahes on tegemist alaga, mis viib raha välja kordades rohkem, kui heas restoranis söömine. Kes tahab spordi arvelt kokku hoida, siis võiks ujumist harrastada, prillid ja ujumisriided väga suur kulu ei ole. Enne kui ma hoitan teid selle eest, kuidas tennis teile füüsiliselt mõjub, annan paar vihjet, mis teie peas toimuma hakkab.

Teil on pidev tujukõikumine. Kui te võidate, siis võite eufoorias olles sõpradele välja teha, arvestamata koguseid ja hindu. Lapsed saavad teie käest mida tahavad, nad võivad oma keeli ja kulme augustada, tätokaid teha või üldse mitte kooli minna. Te olete maailma parim kaaslane, kuigi keegi ei viitsi teie juttu perekonnas kuulata. Muud teemat väga ei arendata, kui et mis täpselt settidega juhtus. Kuidas te algul käima ei saanud, kuidas te sellest välja tulite ja kiiresse lõppu jõudsite. Kuidas tie break juba kindlalt teile tuli ja kuidas see teie vastasele mõjus. Kuidas serv töötas, kuidas vastane teie kindlaid sees palle outi luges, kuid vaatamata sellele pähe sai, Kuidas te olete super vormis, tagakäsi toimib, jalad on paigas ja te võite kõik, kes vastu tulevad läbi klobida, isegi kui te mängite lõhkise spanniga. Te ise arvate muidugi, et kõiki huvitab, teie lugu, võite kindlad olla, teie naine/mees on ainult sõbralikult viisakas, noogutades kaasa ja mõeldes oma mõtteid. Kuna ta ei kuula teid tegelikult, siis ta ka ei pahanda, kui te järgmine päev seda lugu uuesti räägite, te ise ka enam ei mäleta, kellele te rääkisite ja kellele pole veel jõudnud rääkida. See kõik kordub, kuni te saate kellegi käest väljakul tappa, eriti kellegi käest, keda te arvasite, et te peaksite võitma. Nüüd on hoopis teine olukord, te kaotasite, kaotasite täiesti võidetava mängu, vastasele, kes on jumala keskpärane, keda te olete võitnud, c’moon, kuidas see saab võimalik olla! OK! Teil oli kehv päev, no nii palju pole keegi veel elus kobistanud, kui see vastane täna - 100 korda raamiga, 100 korda joont! Kurat, ja need pallid olid ju ülemõistue kehvad, täiesti ebardliku põrkega! Jõuate koju, kõigile on juba ukselt selge, et täna ei maksa silma alla sattuda.
Teile ei maitse toit, telekast ei tule midagi, aga pulti te käest ära ei anna. Kui keegi midagi ütleb, siis te ei vaevu vastama, vaid vaatate kala näoga telekast reklaame. Tennisekott seisab nurgas hommikuni, ( kui kaotus oli päris räme, siis ka järgmise päeva õhtuni), nii et selles tekivad uued eluvormid ja teil endal on ka järgmine päev päris ebamugav asju kotist välja võtta. Te lubate endale, et ei mängi enam tükk aega, aga läheb mööda 24 tundi ja nii kui keegi helistab ja mängima kutsub, olete jälle väljakul, kõik algab otsat peale.

Nagu lubatud, kirjeldan ka teiega toimuvaid füüsilis muutusi. Kui keegi tahab kaalust alla võtta, siis on mõistlik tennis unustada. See pole küll nüüd spordiala, mis sihvakaks ja plastiliseks teeb. Ja kui te mängite 3-4 korda nädalas, sest vähem pole nagu mõtet, siis ei jää teil aega veel kestvusaladega tegelda, kuigi keha seda vajaks kompenseerimaks nende lihaste ülepinget, mis tennises kogu aeg töös on. Fakt on see, et teie reketit hoidev käsi on kolmandiku võrra suurem, nii et see paistab eemalt välja. Ma võin rannas vabalt inimesele peale vaadates öelda, et ta mängib tennist. Teie õlad lähevad laiemaks, nii, et te peate iga aasta uued triiksärgid ostma, mis iseensest meeste puhul polegi nii paha. Kui teil aga juba on loomupoolest laiemad õlad, siis hakkate seintelt fonotelefone maha ajama ja põrkate pidevalt mööbli vastu. Teie jalad lähevad pidevast kiirendamisest lihasesse ja te venitate pidevalt oma õlgu ja käsi, sest need on kogu aeg pinges. Nagu juba öeldud, satute te varem või hiljem arstide juurde. On see siis vasak põlv, ranne, küünarnukk, õlg või selg. Võib juhtuda ka, et teist saab kompulsiivse häirega skisofreenik, te hakkate igasugu joontelt palli jälgi otsima ja te kordate omaette olles 15/30, tasa mäng, edu väljas, seni, kuni te kellegile vahele jääte ja teile abi proovitakse anda.

Nii et mõelge enne, kui te tennist hakkate mängima, kas poleks lihtsam siiski laulukoori või rahvatantsu ringi minna. Uskuge mind neil on ka oma klubid ja üritused, kus te saate ennast välja elada. Võibolla korraldavad nad mõnel soojemal maal ka laagri ja tantsuturniiri,

Kui te siiski otsustate seda ala harrastada ja te peate vastu esiemesed paar aastat, kus te normaalseid turniire mängida ei saa, siis olete te avanud ukse maailma, kust enam välja ei saa. Te saate omale palju uusi sõpru, pigem on need küll sekti liikmed, kes kohtuvad ikka ja jälle turniiridel, väljakutel, garderoobides ja kellel alati on midagi lõbusat öelda, kes on rõõmsameelsed ja kirglikud inimesed. Kelle peale võite loota ka oma tavaelus, kellega on võimalik äri ajada, abi paluda või nõu küsida. Nii et mõelge ennem, kui te tennist mängima hakkate, kas ikka tasub.

Tauri Sumberg