Kiri Toomasele sõgedate külla.

Hea sõber Toomas!

Tahan sind tänada nende kahe väga põneva õhtu eest. Sinu püsimatu meel, on sundinud sind avama uksi, et täita oma unistusi, otsimaks meelerahu. Sina oled üks neid inimesi, kes mulle õpetavad, et ettevõtlikus viib teekonnale. Pole vahet, kas sinu alguses paika pandud eesmärk saavutatakse, kindel on see, et sellel teekonnal juhtub nii mõndagi. Tihti selgub rännaku käigus, et esialgne eesmärk ei olegi nii oluline...

Kuna seda blogi loevad minu suureks üllatuseks väga palju erinevaid inimesi, siis pean ma selgitama, millest on jutt. Mul on üks sõber Toomas, kes kolis mõnda aega tagasi Tallinnast Saaremaale, kellel sai linna elust ja rattas olemisest kõrini ja kes otsustas teha seda, mis talle meeldib. Lisaks elumuutusele, võttis sõber kätte ja hakkas kitarri õppima. Kohe tõsiselt võttis kätte, käies endast 15 aastat noorematega kitarrilaagrites, põdemata, et nooremad teda alguses veits imelikuks pidasid. Tema kirg nakatas ka teisi sõpru, tänaseks nad väljendavad ennast muusikalise kollektiivina ( Valter Ojakääru tsitaadi lõpp:). Lisaks avas Toomas Kuressaares koos naise Anksu ja sõber Kärdiga kauplus-kohviku Sadhu, milles polekski midagi väga erilist, ikka avatakse maailmas kohvikuid, aga tema kirg muusika vastu leidis uue väljundi. Ta käivitas ürituste sarja Sadhu Jam, kus need inimesed, kes alles alustavad lavateed, saavad võimaluse publiku ees esineda. Mis sama oluline, ka need, kellel on annet, kuid ei ole professionaalid, saavad adrekat maitsta, mis tekib, kui kümmned silmapaarid sulle lava peal olles vastu vaatavad.

... tulles tagasi sõgedate küla kirja juurde, tahan sind tänada Toomas, mitte ainult selle eest, et sa andsid mulle võimaluse veeta oma nädalavahetus kuradi hästi. Ma tahan sind tänada nende noorte kohalike inimeste nimel, kes saavad võimaluse, minna lavale ja teha koos muusikat. Nende hulgas on tõsiselt andekaid noori, võta kasvõi see kutt, kes bassi mängis - kuradi hästi pani. Mis oleks nende noorte väljund, kui sa seda ei teeks? No eks midagi ikka oleks, aga mitte sellises kohas, sellise kirgliku publiku ees.

Tänan sind ka nende inimeste nimel, kes on teistpool joont, nende nimel, kes moodustavad publiku. Sa oled loonud sõpradele võimaluse tulla kokku tihedamalt, kui lihtsalt sünnipäeva puhul. See on miski, mida täiskasvanutel tihti ei ole, niisama me võime kõik klaasid käes ringis lakkuda ja muliseda, aga see pole see! Emotsionaalselt on publikul sama tugev elamus, kui neil, kes lava peal. Minul võttis Imre enda esituses tehtud "Meile kuulub see päev", silma märjaks. Sellises väikses kohas, nende inimeste ees, sellel hetkel, oli see lugu nii emotsionaalne, lihtne ja soe.

No ja õed Tahedad ( nimi muudetud), mõlemad peaksid tegema seda asja suurele publikule, aga asja võlu on just selles, et seda ei tehta suurelt, seda ei tehta kommertsiks, et see jääb inimestele, et see ei lähe tööks ja rutiinseks kohustuseks.

Mis edasi saab? Kindlasti on sul unistus, kuidas see lugu edasi läheb. Mitte enam publiku jaoks, sinu enda jaoks. Meie jaoks lõppes selle korraga see lugu ära, meie kätes pole suurt midagi, inimesed peavad ootama järgmist korda. Sinu jaoks algab uuesti uue ürituse planeerimine ja klaarimine. Sul ei ole kellegile väga kurta ka peale Anksu ja Kärdi, et kui palju jama sellega kaasneb, kahtlen, kas sa neilegi eriti kurdad, sa pole viriseja tüüp. Seda raskem on neid asju teha, igasugu ürituse tegemine nõuab detailidega tegelemist, niisama ei juhtu midagi. Tahaksin sulle selle teise poole nimel öelda, no nende nimel, kes tulevad ja kõik rummi ära joovad, et me täname, et sa seda teed, mis sest, et me seda sulle alati väga selgelt ei ütle. See on meie jaoks tähtis, sa annad meile midagi, mida me ise ei suuda teha - sa annad võimaluse aru saada, et elu on ilus, et meil on palju sõpru ümberringi, kes hoolivad üksteisest.

Paljude kohal käinute nimel ja eest tänades,
Tauri