Hiljuti teatas mulle üks sõber, et tema tahaks minna vaatama Jüri Naela tantsuetendust, kuna selles tõstetakse tema jaoks olulised küsimused. Nendeks küsimusteks on miks ma eksisteerin, mis on elu mõte ja mis edasi saab, kui pool on käidud. Pole just tavaline, et keskikka jõudnud mees, kahe lapse isa, tahaks minna vaatama moderntantsu etendust. Mees, keda ma pidasin oma sõpradest kõige praktilisemaks, kellel on väga tugev enesedistsipliin, tugev tahe ja paigas väärtushinnangud, väljendas kõige selgemalt muret keskeakriisi saabumise pärast.
Algul ma pidasin seda naljakaks, aga see pani mind järele mõtlema, et kas ma ise suudan nendele küsimustele vastata. Isegi, kui suudan, kas ma tegelikult ka vastavalt elan. Natuke selle kasti serva nihutades tuli hirm peale, et parem on mitte väga sügavale piiluda, võib halvasti lõppeda. Halvasti selles mõttes, et tuleb elukorraldust muutma hakata. Tegemist on korraliku mõistatusega, mida sobib paremini kirjeldama Lewis Carroll'i Alice Imedemaalt pärit tsitaat:
"Kumba tee ma pean valima"?, küsis Alice. "Sõltub sellest, kuhu sa tahad minna!", vastas Chesire Kass.
Siiamaani spekuleeritakse, et kas matemaatikust kirjanik oli hull või oli kõva laksu all, kui ta seda kirjutas! (Ma ei hakka kirjeldama, milles teda veel kahtlustati, kellel huvi uurib ise välja). See raamat on üldse selliseid paradokse täis, et ainult lapsed saavad sellest aru, täiskasvanute jaoks on tegemist keelatud kirjandusega, see on liiga deep. Igasugune mõtlemine on muidugi kasulik, proovige siis mõelda, kuhu te tahate minna! Millised on eesmärgid ja millised on teed nende saavutamiseks, jutt on isiklikust elust, mitte eelarve täitmisest või strateegia elluviimisest. Pole kerge või mis?!:)
Tauri Sumberg
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
0 comments:
Post a Comment